Harilik Mänd

Sisukord:

Video: Harilik Mänd

Video: Harilik Mänd
Video: Maailma kõrgeim harilik mänd kasvab Eestis 2024, Mai
Harilik Mänd
Harilik Mänd
Anonim
Image
Image

Harilik mänd on üks perekonna taimedest, mida nimetatakse männiks, ladina keeles kõlab selle taime nimi järgmiselt: Pinus sylvestris L. Mis puudutab hariliku männi perekonna enda nime, siis ladina keeles on see järgmine: Pinaceae Lindl.

Hariliku männi kirjeldus

Harilik mänd on igihaljas sihvakas okaspuu, mille kõrgus kõigub kahekümne ja neljakümne sentimeetri vahel. Noortel puudel on kooniline koor, vanematel aga ümar ja vihmavari. Hariliku männi koor on värvitud punakaspruunides toonides, oksadel aga kollakas ja ketendav. Selle taime pungad on teravad ja piklikud-ovaalsed, nende pikkus on kuus kuni kaksteist millimeetrit, sellised pungad on ümbritsetud kolmnurksete lansoolsete kaaludega, millel on läbipaistev kilejas serv ja mis on värvitud punakaspruunides toonides. Selle taime nõelad paigutatakse paaridesse, see on värvitud hallrohelistes toonides, on jäik ja kergelt kõver, okkade pikkus on umbes neli kuni seitse sentimeetrit ja laius umbes kaks millimeetrit. Harilik mänd õitseb ajavahemikul mai lõpust juuni alguseni.

Looduslikes tingimustes peetakse seda taime üsna laialt levinud Euraasia liigiks ja kasvab Ukraina, Valgevene ja Venemaa territooriumil.

Hariliku männi raviomaduste kirjeldus

Harilikul männil on väga väärtuslikud raviomadused, samas kui meditsiinilistel eesmärkidel on soovitatav kasutada selle taime noori käbisid, noori nõelu ja pungi.

Mis puutub traditsioonilisse meditsiini, siis siin on see taim üsna laialt levinud. Traditsioonilises meditsiinis on soovitatav kasutada hariliku männi pungade põhjal valmistatud keetmist, podagra, bronhiidi, kopsupõletiku, rahhiidi, tilguti, aga ka ainevahetushäirete korral, millega kaasnevad mitmesugused nahahaigused. Lisaks kasutatakse sellist tervendavat ainet ka korrosioonivastase ainena. Tähelepanuväärne on see, et männipungasid kasutatakse erinevate haavade raviks ja need on osa rinnateest.

Hariliku männi koorel põhinev keetmine on näidustatud kasutamiseks väga tõhusaks vahendiks malaaria vastu, okste keetmist tuleks aga kasutada kasvajavastase ainena. Ebaküpsetel männikäbidel põhinev keetmine on näidustatud kasutamiseks kopsutuberkuloosi korral ning see keetmine on efektiivne ka maokatari, radikuliidi, erinevate südamehaiguste ja maohaavandi korral. Gripi ravis kasutatakse ka selle taime vaiku ning vaiku kasutatakse ka vähi ja maohaavandite korral.

Reuma, podagra, artriidi ja soolade ladestumise korral tuleb kasutada tärpentinivanne. Lisaks on tärpentin näidustatud kasutamiseks ülemiste hingamisteede haiguste korral: selleks tehakse rinnal vaseliiniga kompressid.

Valgevene traditsiooniline meditsiin kasutab selle taime noori võrseid, samuti õisikuid lahtise õietolmuga. Hariliku männi õietolmu tuleks infundeerida alkoholiga, seejärel keeta keevas vees, samas kui sellisele segule lisatakse võid, mett ja mõnikord isegi mune. See ravim on efektiivne erinevate kopsuhaiguste korral. Samuti on täiesti vastuvõetav kasutada sellist tervendavat ainet: hariliku männi õlivaik valatakse veega ja hoitakse üheksa päeva päikese käes ning seejärel kasutatakse ka kopsuhaiguste korral. Mõlemad ravimid on õige kasutamise korral väga tõhusad.

Soovitan: