2024 Autor: Gavin MacAdam | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-16 13:39
Foto: Ingrid Balabanova / Rusmediabank.ru
Alpiliumägi või kiviktaimla on maastiku kujunduse komponent. Mägimaastikku imiteeriv künklik ala, kus kasvatatakse Alpide vööndile iseloomulikke taimi.
Natuke ajalugu
Alpi liumäe tekkimise ajalugu sai alguse Jaapanis tuhandeid aastaid tagasi. Tõenäoliselt on selle põhjuseks riigi üsna väike vaba ala. Jaapanlased on alati olnud kuulsad oma eluslooduse jäljendamise poolest. Seda, mida loodus on aastakümneid loonud, püüdsid nad luua oma kätega ja lühikese aja jooksul. Jaapan on eriti kuulus oma kiviste aedade poolest - rockeries, mille aluseks on tuulelõigatud kivid, bonsai - miniatuursed puud, mida saab kasvatada isegi aknalaual. Kiviktaimla on omakorda kivide ja taimede kompositsioon, milles juhtivat rolli mängivad taimed, mis asuvad kõige sagedamini künkal või kunstlikul kõrgusel.
Elusas looduses moodustuvad kivide, kivide murdumisel alpi liumäed, millele moodustub väliste tegurite mõjul pinnas ja taimestik.
Kiviktaimla maastikukujunduse elemendina jõudis Euroopasse 18. sajandil. Eriti aristokraadid ja rikkad inimesed armastasid seda maastiku kujunduse elementi. Kiviktaimla loomise peamine filosoofiline mõte oli unikaalse, loodusliku, millegi kordumise loomine. Alpide liumägede olemasolu ja moodustamise ajaloos on mitu etappi.
1. etapp - kivide domineerimise etapp, kus kompositsiooni põhielementideks olid erineva suuruse ja kujuga kivid ning nende vahel olid väikesed laigud silmapaistmatutest igihaljastest või sõnajaladest.
2. etapp - sõpruse etapp elava ja elutu looduse vahel. Taimed ja kivid, mis on üksteisega kooskõlas, võtavad kompositsioonis sama koha.
Kiviktaimla moodustamise teises etapis kasutati, kohandati ja kasvatati soovitud kasvukoha jaoks alpi päritolu alpitaimi. Alpi liumäed imiteerisid mägist maastikku, mis oli kasvanud piirkonnale omaste taimedega.
3. etapp - taimede mässu etapp. Selles etapis võtavad taimed juhtiva koha, kivid täiendavad ainult kompositsiooni.
Ja mis saab nüüd?
Kaasaegne alpi liumägi on maastikukompositsioon, mille keskel on suur kivi, nõlvade ümber on väiksemad kivid ja nende vahel on mitmesuguseid taimi, nii alpine kui ka nende pindalale vastav nende kasvu, sageli istutatakse ka taimehübriide. Alpi slaidi peamine asi on näidata loomulikkust, see tähendab, et sellel ei tohiks olla sümmeetriat ja raskust.
Alpiliumäe seadme jaoks valitakse päikeseline ja hästi nähtav aianurk. Kiviktaimla jaoks valitakse eri aastaaegadel õitsevad mitmeaastased taimed, nii et liumägi näeb välja alati õitsev. Need peaksid olema kompaktsed, et väikesel maatükil võimalikult palju sorte paigutada. Taimed ei tohiks olla kapriissed, nii et nende eest hoolitsemine oleks minimaalne ja liumägi rõõmustab alati silma värskuse ja hoolitsusega. Samuti peate pöörama tähelepanu sellele, kuidas taimed reageerivad konkreetsele naabruskonnale. Selleks, et kiviktaimla umbrohtudest vähem kinni kasvaks, on kõige parem valida puhas savimuld, segades see kolmandiku turbaga ja lisades väikese koguse kruusa. Viljakas pinnas valatakse kohtadesse, kuhu taimed istutatakse.
Alpi slaidide kujundamiseks piisab looduslikest näidetest ja visanditest. Siiski on üsna raske korrata originaalsust ja mitte muuta liumägi korrapäraseks ja mitte sümmeetriliseks, nagu looduses, seetõttu on mitmeid lähtekohti ja klassikalisi kiviktaimla ehitamise skeeme. Lihtsaim skeem, millega algaja hakkama saab, on "Alpi mägismaa", see kordab mägipiirkondadele omaseid looduse iseärasusi. Kaljuaedu on keerulisem teha kurude, kuristike, veehoidlate abil.
Neile, kes soovivad oma isiklikus süžees luua alpi liumägi, peate mõistma mõnda punkti. Selleks, et slaid ei osutuks naeruväärseks, peate veenduma, et õistaimed ei asuks kaootiliselt ja slaid ei tunduks kirev. Lilled on kõige paremini paigutatud värvi ja suurusega kobaratesse ning sujuvaks üleminekuks istutage nende vahele halli, suitsuse või sinakasvärvi taimi. Kui peate alpi liumäele istutama puid või põõsaid, siis selleks, et need üldisest koostisest välja ei kukuks, peate veenduma, et need ei kasva liiga kõrgeks, selleks tuleb need perioodiliselt ära lõigata.
Kiviktaimla ehitamiseks õige skeemi leidmiseks peate lihtsalt looduse poole pöörduma. Kõike, mida me enda ümber näeme, saab kasutada mäesuusa kujundamisel, sest loodus on ainulaadne ja omapärane ning saate oma kujutlusvõimest ja võimalustest lähtuvalt välja mõelda ja kaunistada.
Soovitan:
Alpi Mansett
Alpi mansett on üks perekonna taimedest nimega Rosaceae, ladina keeles kõlab selle taime nimi järgmiselt: Alchimilla alpina L. Mis puutub alpi manseti perekonna enda nimesse, siis ladina keeles on see selline: Rosaceae Juss. Alpi manseti kirjeldus Alpi mansett on mitmeaastane ravimtaim, mille kõrgus kõigub viie kuni kaheksateistkümne sentimeetri vahel.
Alpi Rezuha
Alpi rezuha (lat. Arabis alpina) - mägipiirkondades kasvav mitmeaastane õitsev igihaljas taim, mis kuulub kapsa (ladina Brassicaceae) sugukonda perekonda Rezuha (ladina arabis). Laotav taim moodustab kiiresti kõverate basaallehtede rosettide kindlad padjad, mis kevadel on kaetud valge või roosa värvi väikeste 4-kroonlehtede lillede tiheda vaibaga.
DIY Alpi Liumägi
Alpi liumägi - maastiku kujundamise objekt, mis on looduse nurk, mis imiteerib mägimaastikku
Kuidas Luua Alpi Slaidi
Alpi liumäge (kiviktaimlat või isegi kiviktaimlat) nimetatakse kiviseks fantaasiaaiaks, mis on väga särav ja samal ajal üsna omamoodi dekoratiivne esiletõst, mis muudab isegi kõige tagasihoidlikuma majapidamise krundi. Sellest hoolimata nõuab isegi suhteliselt väikese alpiliumäe ehitamine alati üsna keerulist ja vaeva nõudvat tööd
Alpi Aquilegia
Alpi aquilegia (lat. Aquilegia alpina) - särav ja atraktiivne, rikkalikult õitsev taim; hariliku perekonna harilik liik Aquilegia. Looduses elab taim Euroopa riikides, valdavalt läänepiirkondades. Tüüpilised elupaigad on kivimid ja tasandikuniidud.
