Veronika Pikalehine

Sisukord:

Video: Veronika Pikalehine

Video: Veronika Pikalehine
Video: maid cleans your ears ASMR *use headphones* 2024, Aprill
Veronika Pikalehine
Veronika Pikalehine
Anonim
Image
Image

Veronika pikalehine on osa perekonnast nimega norichnikovye, ladina keeles kõlab selle taime nimi järgmiselt: Veronica longifolia L.

Veronica pikalehine kirjeldus

Veronica longifolia on mitmeaastane rohttaim, millel on üsna pikk roomav risoom. See risoom on peaaegu täielikult alasti ja ülemises osas on see lühiajaline. Veronica longifolia vars on püstine, mõnikord on vars õisikutes veidi hargnenud ja kõrguseks umbes viiskümmend kuni sada kakskümmend sentimeetrit. Selle taime alumised lehed kogutakse rosetti, samal ajal kui lehed võivad olla kas ümarad või lansetsed. Lisaks on lehed sakilised või terve servaga, samuti mõnevõrra paksud ja varustatud tiivulise leherootsuga. Varre lehed on istutud, alumised aga vastassuunas ja ülemised on vaheldumisi, sakilised, lansetsed või terved. Pikaleheliste Veronica õied on värvitud sinakaslillade või siniste toonidega, õied paiknevad ükshaaval õiekattelehtede telgedel paiknevate varside otsas ning varre ja okste ülaosas kogunevad üsna kohevaks pikaks harjad. Taime vili on karp, mõnevõrra lapik, sälguga ja esiküljega südamekujuline.

Looduslikes tingimustes pikalehelist veronikat leidub Venemaa Euroopa osa territooriumil, Krimmis, Kaukaasias, Ukrainas, Siberis, samuti Kesk-Aasias ja Kaug-Idas. Taim eelistab niiskeid kohti, metsi, ojade ja kanalite kaldaid, sageli võib taime kohata põõsaste vahel.

Veronica longifolia raviomaduste kirjeldus

Meditsiinilistel eesmärkidel tuleks kasutada Veronica longifolia vart, lehti, õisi ja juuri. Tähelepanuväärne on see, et selle taime keemilist koostist pole veel eriti uuritud. Siiski on tõestatud, et see taim sisaldab saponiine, aga ka järgmisi flavanoide: aucubin, cynaroside ja luteolin. Selle taime juured sisaldavad saponiine ja rohi sisaldab karoteeni, askorbiinhapet, tanniine, koliini, kohvi- ja klorogeenhappeid. Teaduslikult on tõestatud, et Veronica longifolia omab erilist stafülokokivastast toimet.

Taime iseloomustab ka antimikroobne, hemostaatiline, põletikuvastane, valuvaigistav ja pehmendav toime. Veronica longifolia’t kasutatakse mitmesuguste külmetushaiguste, aga ka hemorroidide, põiepõletiku, bronhiidi, kopsutuberkuloosi raviks ning peale selle on taim efektiivne ka peavalude, valude korral ja valuvaigistina pärast sünnitust.

Mis puutub traditsioonilisse meditsiinisse, siis siin on Veronica longifolia ürdi kasutamine emaka verejooksuks üsna laialt levinud, juured aga endometriidi ja enterokoliidi korral. Selle taime värskeid lehti saab varvaste vahele kanda, et vältida liigset higistamist. Varem kasutati ürdi infusiooni haavade ja maduhammustuste pesemiseks ning sellistel juhtudel on efektiivne ka ürdi keetmise ja infusiooni kasutamine. Samblike katte jaoks võite kasutada katteid. Selle taime õitsevad pealsed praeti searasvas ja kasutati seejärel difteeria- ja sarlakipõletike jaoks. Kollatõve ja neuropsühhiaatriliste häirete korral on soovitatav kasutada selle taime juurtest valmistatud keetmist. Homöopaatias kasutatakse taime juuri hea kolereetilise toime tõttu.

Külmetushaiguste korral peate võtma teelusikatäie ürte klaasi keeva veega ja seejärel jätma segu kaheks tunniks tõmbama. Seda puljongit soovitatakse võtta pool klaasi päevas.

Soovitan: